On hetki, kus laps tundub nagu väike torm. Üks „ei” või valesti lõigatud võileib ja kõik plahvatab! Vanemana on lihtne mõelda: miks ta nii reageerib?
Lapse vaatenurgast kõlab see aga sageli nii: „Ma tunnen midagi väga suurt, aga mul pole veel oskust seda öelda ega juhtida.”
Hea uudis? Emotsioonide mõistmine ja rahunemine on õpitavad oskused. Need ei tule iseloomuga kaasa, vaid arenevad turvalistes ja korduvates kogemustes, koos sinuga.
Miks väikelapse emotsioonid on nii intensiivsed?
1–6-aastase lapse aju areneb väga kiiresti. Tunded on olemas, kuid oskus neid juhtida, pidurdada, sõnastada ja valida rahunemisviisi alles kujuneb.
Seetõttu vajab laps tunnetega toime tulemiseks sageli vanema abi. Täiskasvanu rahulik kohalolek aitab tal samm-sammult õppida ka ennast rahustama.
Oluline on meeles pidada, et jonnihood on väikelapseeas tavaline arenguline nähtus.
Kuidas laps õpib emotsioone?
- 1–2 aastat — Tunded väljenduvad keha kaudu: nutt, klammerdumine, viskamine, põgenemine. Sõnu on vähe, aga vajadus turvalise täiskasvanu järele on suur.
- 2–4 aastat — Tekib „mina ise!” ja pettumusi on palju. Laps suudab juba lihtsamaid tundeid nimetada, aga vajab selleks tihti täiskasvanu abi.
- 4–6 aastat — Laps oskab üha enam arutada, mis juhtus ja miks. Ta suudab proovida sõlmida kokkuleppeid ja harjutada empaatiat, kuid väsimuse korral on tihti raske enda emotsioone reguleerida.
5 nippi, kuidas aidata lapsel suurte tunnetega toime tulla
1) Alusta iseendast
Kui laps on endast väljas, pead olema sina tema kalju. Aeglane hääl, rahulik tempo ja pehme pilk aitavad rohkem kui pikad seletused. Proovi öelda: „Ma olen siin. Sa oled hoitud. Me saame koos hakkama.”
2) Pane tundele nimi
Hoia laused lühikesed ja selged: „Sa oled vihane, sest mäng lõppes.” või „See on pettumus, sa tahtsid veel jäätist.” Lihtsad nimetused (kurb, vihane, hirmul, väsinud) annavad lapsele sõnad, mida tal endal veel pole. Siin aitab suurepäraselt ka Osav Laps tundežetoonide komplekt — pildid ja näoilmed annavad lapsele konkreetse viisi näidata, mida ta tunneb, isegi kui sõnu veel napib.
3) Kinnita tunnet, aga hoia piire
Tunded on lubatud, kuid kõik teod ei ole. Ütle näiteks: „Ma saan aru, et sa oled vihane. Lüüa ei tohi.” ja paku kohe alternatiivi, näiteks jalgade trampimist, nagu dinosaurus!
4) Aita kehal pinget välja lasta
Suured tunded on terves kehas, seega füüsiline mahalaadimine aitab kiiresti. Proovige paar minutit trampida nagu dinosaurus või pikalt välja hingates kujuteldavaid küünlaid ära puhuda. Abi võib olla ka tugevast ja pikast karu-kallist.
5) Räägi ja õpeta alles pärast rahunemist
Emotsioonide keerises õppimist ei toimu. Kui laps on rahunenud, küsi rahulikult: „Mis tunne see oli?” „Mis aitas sul rahuneda?” „Mida proovime järgmine kord?” Nii tekib lapsel järjest rohkem oskust ennast mõista ja ise oma tundeid juhtida.
3 ideed mängudeks, mis aitavad emotsioone mõista ja nendega toime tulla
1. Millise näoga tunne see on?
Lase lapsel Osav Laps voolimismassist (loodussõbralik alternatiiv tavalisele plastiliinile) voolida erinevaid näoilmeid. Käeline tegevus aitab maandada ning tunnete nimetamine aitab lapsel end paremini mõista.
2. Tundežetoonid
Osav Laps tundežetoonid on suhtlemisvahend, mis aitavad lapsel oma tundeid väljendada. Neid saab kasutada ka templina voolimismassiga mängides või lihtsalt lauale laotuna, et laps saaks näidata, mida ta hetkel tunneb.
3. Rahunemise rutiin
Väga paljud lapsed vajavad enda emotsioonide maandamiseks mingit tegevust. Oluline, et see oleks turvaline. Võite koos lapsega välja mõelda väikese rutiini, mis aitab, kui tuju läheb pahaks — näiteks: pigista voolimismassi 10x, rulli seda mustrirulliga 5x ja siis hingame koos 3x sügavalt.
4. Rahulik avastamine mängupulbriga
Kui laps vajab pigem vaikset, aeglustavat tegevust, sobib hästi mängupulber — vee lisamisel kihisev ja värvi muutev tekstuur köidab tähelepanu ja annab lapsele midagi rahulikult jälgida ning uurida, kuni suurem tunne vaibub.