Iga lapsevanem mõtleb aeg-ajalt: mida uut välja mõelda, et lapsel oleks põnev ja mäng oleks päriselt kaasahaarav. Võib-olla oled juba kuulnud väljendit sensoorne mäng, aga päris täpselt ei tea, mida see tähendab.
Sensoorne mäng on last arendav tegevus, mis kaasab kõiki meeli – nägemist, kuulmist, kompimist ning lõhna- ja maitsemeelt. See toetab motoorika arengut, mõtlemist ning keskendumisvõimet ja aitab lapsel maailma turvaliselt avastada.
Alustada saab väga vara, juba beebieas, lihtsate ja ohutute puudutus- ning vaatlusmängudega. Mida väiksem laps, seda olulisem on rahulik tempo, turvalised materjalid ja pidev järelevalve.
Selles blogipostituses saad teada:
- mis on sensoorne mäng lapsele,
- miks sensoorne mäng on oluline,
- millised sensoorse mängu ideed sobivad nii koju kui õue,
- millised sensoorse mänguasjad on paljude perede kindlad lemmikud.
Miks sensoorne mäng on lapsele kasulik?
Me kõik teame, et mäng ei ole lihtsalt ajaviide, vaid õppimine. Mängides õpib laps oma keha tunnetama, käsi kasutama, keskenduma ja maailma mõtestama.
Sensoorne mäng toetab kognitiivsete oskuste arengut
Sensoorne mäng toetab aju arengut, sest uued kogemused aitavad luua uusi närviühendusi. Laps õpib eristama erinevaid stiimuleid (nt kare/pehme, raske/kerge, vaikne/vali), mis omakorda toetab probleemide lahendamise oskust, mälu ja keskendumisvõimet.
Motoorika areng läbi sensoorse mängu
Peenmotoorika mõjutab otseselt seda, kuidas lapsel hiljem sujub kirjutamine, joonistamine ja täpsust nõudvad tegevused. Sensoorse mängu ajal kasutab laps eri lihasgruppe ning treenib väikeste esemete tõstmise ja sorteerimise abil näiteks oma sõrmi ja haaret, käe ja silma koordinatsiooni. Hüppamine, jooksmine ja teised liikumismängud toetavad kogu keha arengut.
NIPP: millised mänguasjad toetavad peenmotoorika arengut alates 4. eluaastast?
Vali tegevused, kus on sorteerimist, pintsetihaaret, lükkamist-tõmbamist, keeramist, nööpimist ja väikeste osadega mängu.
Sotsiaalne ja emotsionaalne areng
Sensoorne mäng toetab lapse sotsiaalseid oskusi ja emotsioonide juhtimist. Koos mängides õpitakse koostööd, oma korda ootama ja mängukaaslasega suhtlema. Sensoorne mäng on tihti avatud lõpuga – sellel ei ole kindlat algust ega lõppu. Laps saab avastada omas tempos ja katsetada just nii, nagu talle parasjagu sobib.
NIPP: avatud lõpuga mänguasjad (open-ended) – miks need on head?
Sest need ei ütle lapsele ette, kuidas mängida. Laps loob reeglid ise ja see ongi loovuse kasvulava.
Meelete avastamine ja arendamine
Sensoorse mängu kaudu muutuvad meeled järjest osavamaks:
- nägemine – värvid, mustrid, kujud, liikumine;
- kompimine – erinevad materjalid ja tekstuurid (nt mängutainas, kineetiline liiv, värviline riis);
- kuulmine – helid, krabinad (nt mängupulber, kõlinad, muusikariistad;
- lõhn ja maitse – lõhnade eristamine ja maitsed (tihti just toidu kaudu).
Milliseid sensoorse mängu tüüpe proovida?
Kõige põnevam on kombineerida erinevaid meeli – nii saab laps tervikliku kogemuse.
Kompimismäng (taktiilne)
Fookuses on puudutus ja tekstuurid. Sobivad näiteks:
- Mängutainas
- kineetiline liiv,
- värvilised kikerherned, riis, pasta jms.
Õues saab uurida looduse pindu ja materjale (kivid, puit, savi, liiv), mis arendab nii kompimistaju kui ka peenmotoorikat.
Nägemismäng (visuaalne)
Eesmärk on arendada visuaalset taju – värve, mustreid, kujundeid ja valgusefekte. Abiks võivad olla näiteks:
- valguskaardid,
- visuaalsed kettad,
- valguspaneel ja muud „vaata ja avasta“ vahendid.
Kuulmismäng (auditiivne)
Siin saab laps rikkaliku kuulamiskogemuse:
- muusikariistadega,
- kõrisevate ja krõbisevate mänguasjadega,
- helidega mänguasjade ning kuulamist toetavate tegevustega.
Lõhnamäng (olfaktoorne)
Kui sensoorne materjal on lõhnastatud (nt lõhnav mängutainas), saab laps nuusutada ja lõhnu eristada. Kodus saad teha ka lõbusaid mänge:
- silmad kinni lõhnade äraarvamine,
- „mis lõhn see on?“ purkides või maitseainetopsides
Meie poolt käsitsi tehtud mängutainad on ka lõhnastatud, kuid seda ei ole nii lihtne ära arvata mis lõhnaga just tegu on.
Maitse (gustatoorne)
Uute maitsete proovimine on paljudes peredes igapäevane teema – ja mõnikord paras väljakutse. Rahulik, mänguline ja korduv lähenemine aitab.
Sensoorne mäng õues – ideed, mis tulevad loodusega kaasa
Kui ilm on mõnus, kisub õue ja seal on sensoorse mängu ideid lõputult. Populaarsed tegevused on näiteks:
- mudaköök liiva ja looduse materjalidega;
- loodusvaatlus luubiga;
- uurimisvahendid (vaatlustopsid, „avasta putukaid“ tüüpi mängud);
- arheoloogiamäng – peida „fossiile“ või väikseid leide mulda ja lase lapsel neid otsida.
NIPP: õuemängud pakuvad meeltele eriti palju „päris“ kogemust – tuul, lõhnad, helid, tekstuurid ja liikumine tulevad loomulikult kaasa.
Sensoorne mäng kodus – lihtsad ideed igaks päevaks
Kui väljas on külm või märg või laps ei taha (või ei saa) õue minna, on kodune sensoorne mäng tõeline päästerõngas. Abiks on:
- sensoorne kast või alus,
- erinevad sensoorsed materjalid,
- mängutainas,
- veemängud (tihti töötavad just siis, kui miski muu ei tööta).
Ideid sensoorseks mänguks kodus:
- ehitage linnu, losse ja kindlusi,
- mängige loomadega,
- looge „väike maailm“ (mets, meri, kosmos),
- proovige veepärleid või muid veega seotud sensoorseid tegevusi.
Parimad sensoorse mängu vahendid ja sensoorsed mänguasjad
Kui otsid sensoorseid mänguasju, mis päriselt last kõnetavad ja toetavad tema arengut nii kodus, õues kui ka haiguspäevadel, siis siin on kaks eriti armastatud varianti.
1) Lõhnav kodune mängutainas
Meie kindel lemmik: pehme, lõhnav ja mõnusalt voolitav mängutainas, millest saab teha kõike, mida laps suudab välja mõelda. Teemakomplektid ja erinevad värvid hoiavad mängu värskena. See pole igav plastiliin, vaid lõputult võimalusi pakkuv loovmaterjal. Vali enda pere lemmikud SIIT.
2) Sensoorne segu
Anumas on lahtine värviline sensoorne materjal (nt värviline riis, kikerherned või pasta). Valad selle alusele, kaussi või kasti ja mäng võibki alata. Sageli on segu sees ka teemakohased figuurid, mis aitavad lapsel kohe loo käima tõmmata (nt putukad, liblikad, mesilased või vikerkaaremaailma sobivad vidinad.
NIPP: suur sorteerimisalus või valguspaneel viib mängu täiesti uuele tasemele! Eriti siis, kui lapsele meeldivad värvid ja mustrid.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Mis on sensoorne mäng lapsele?
Sensoorne mäng on tegevus, mis julgustab avastama ja katsetama meelte abil, kasutades selleks sensoorseid stiimuleid ja mänguvahendeid. See võib olla nii ühele meelele suunatud tegevus kui ka mitut meelt korraga kaasav mäng.
Mis on mõtestatud mäng?
„Mõtestatud mäng“ tähendab mängu, mis toetab lapse arengut. Näiteks peen- ja jämemotoorikat ning meelte arengut (kompimine, nägemine, kuulmine). Selleks sobivad mitmesugused sensoorsed materjalid, nagu mängutainas, kineetiline liiv, värviline riis või lima, millega laps saab luua, avastada ja katsetada.
Kuidas sensoorse mänguga alustada?
Kui sa pole kindel kas sensoorne mäng sinu last kõnetab, alusta lihtsasti sellest, mis kodus juba olemas on:
- Kas laps aitab köögis? Lase tal segada, valada ja mudida.
- Paku riisi, läätsi või herneid ning tehke mustreid või pilte.
- Ajage pastat nööri otsa.
- Minge sensoorse mängu töötuppa, kus saab erinevaid asju proovida, näiteks Tallinnas asuv Väikesed Avastajad.
Kui näed, et silm läheb särama, tasub koju võtta paar kindlat lemmikut, et saaks mängu igal ajal uuesti käima tõmmata.